24. mai 2014

Kõvad ja pehmed ajad (kuu)


Tegemist on kuu kõvade ja pehmete aegadega, nimetatud ka kuivaks (kalgiks) ja mädaks ajaks, mida arvestati lisaks noore ja vana kuu kasvatavale ja kahandavale mõjule.
Nimelt jaguneb maarahva kalenditraditsioonis üks kuutsükkel kuueks osaks-kolmeks kõvaks ja kolmeks pehmeks ajaks. Aeg on kõva siis, kui kui taevas on kuusirp-nii noore kui vana kuu ajal, kolmandaks kõvaks ajaks on täiskuu ümbrus. Aeg on pehme, kui kuul on magu ees, samuti on pehme kuuloomise ümbruses. Kõval ajal lõigatud puu ei mädane –selle tarkuse arvestamine ongi üks põhjusi, miks sajandivanused puitehitised püsivad tänini heas seisukorras, paarkümend aastat tagasi ehitatud puuhooned kipuvad aga lagunema, mädanema-seenetama. Õige palgilõikuse aeg on talvel vanakuu kuivaga. Kõval ajal istutatakse –külvatakse kõik see, mis peale kasvatab-teravili, kurgid-tomatid, jne. (kapsas täiskuu kõvaga). See käib ka lillede kohta. Kõval ajal lõigatud haavad ei lähe mädanema, seda on vaja arvestada näiteks operatsioonilauale minekul. Sama asja on vaja teada ka aednikul puude-põõsaste tagasilõikamisel ja pookimisel.
Pehme aeg on lagundaja ja määndaja. Pehmel ajal küntakse söödid(mätas laguneb hästi) ja veetakse sõnnikut. Pehmel ajal pestud pesu läheb hästi puhtaks, seda eriti kuuloomise ümbruses. Pehmel ajal külvatakse-istutatakse kõik see, mis alla kasvatab(kartul, sibul, juurikad jne.)Mäda ajal jahvatud jahu ja suitsutatud liha lähevad kergestii usssitama.
Kõval ajal tehtud saunavihad on kalgid ja kipuvad lehti poetama, kui seeeest ei lähe kergesti hallitama. Mädal ajal külvatud herned lähevad keetmisel pehmeks, kui võivad kergemini ussitama minna. Kõva ajal pandud sibul kasvatab pealiseid, pehmel ajal mugulaid. Juukselõikus(lambapügamine) tehakse noore kuu mädaga. 
Aasta kõige kõvemad ajad on talvel radokuu ümbruses, kõige pehmemad ajad suvel lõikuskuul(nimetatakse ka mädakuuks).
Sirvilaudadelt on kõvad-pehmed ajad ülesleitavad jrgmiselt. Iga kalendrilehel on üks kalendrikuu oma päevadega.Päevaruunid asetsevad rööpjoonte vahel; ristiga märk tähistab pühapäeva, edasi on kõik loogiliselt tuletatatv, Päevamärkide all asuvad kuuruunid; noolekujuline märk tähistab täiskuud, sealt edasi märgid järjrkorras- vanakuu pehme aja algus, vanakuu kõva algus, noorkuu mäda algus ja täiskuu kõva algus. Kes rohkemat teda tahab , lugegu möödunud aasta „Vikerkaart”.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar